Mul on üks pehme fliisist hommikumantel. Mis on nii pehme ja soe ja mõnus jahedas toas selga tõmmata. Nüüd oli tütar kindel, et tema peab ka sellise omale saama. Tee mulle ka selline, palun! Nii et siin ta siis nüüd on, mõnus pehme ja soe mantlike.



Selle õmblemine oli ootamatult lihtne :)) Võtsin ühe jakilõike, eest lõikasin hõlmanurga sujuvalt ümaraks ja serva mööda õmblesin lihtsalt kahekorra kokku murtud pika riba. Vööaasad õmblesin ka küljeõmbluse vahele kinni. Seega kõik lasin overlokiga kokku ning allääre ja varrukaotsad pöörasin tagasi ja tegin tavamasina sik-sak õmblusega üle. Kuna fliis on nii karvane, siis need õmblused ei paista üldse välja.

Katsetasin seekord lihtsamaid geomeetrilistest kujunditest pilte. Ja näeb minu arust täitsa kaasaegne välja :) Toonid on kevadiselt pastelsed. Riiul sobib hästi raamatute, mänguasjade või muu lastetoas leiduva hoidmiseks.

Juba mitu aastat on täpimustrid ühed mu lemmikutest. Nüüd siis lõpuks sain ka omale midagi täpilist tehtud. Lihtne pihik-kleit ruudulisest ja täpilisest kangast.

Kaval mütsi ja kaeluse kombinatsioon. Idee sain Bredeni lasteriiete kodulehelt. Müts ja kaelus on kokku õmmeldud. Esialgu tundub küll väga praktiline, eks näeb, mida pikem kandmine näitab.

Paar päev tagasi oli sünnipäev minu emal ning otsustasin talle kingituseks seeliku õmmelda. Sellist tüüpi satsilise seeliku pilte on internetis ringlemas mitmeid. Milline on originaal või esimene versioon, ei oskagi öelda. Mina igatahes sain piltidelt inspiratsiooni aga täpse lõike ja teostuse tegin ise.
Tulemusega olen täitsa rahul. Tundub just selline seelik, mis on üldjoontes tagasihoidlik, sobides ka tööl käimiseks; aga samas on satside ja nööpide näol ikkagi veidi isikupära ja värvi ka. Ülemine villasest kangast osa on talvine, satsid suvised. Nii et võiks ju sobida igal ajal ja igale üritusele!
Ja mis kõige olulisem - istus uue omaniku seljas ilusti ;)




Kõige keerulisem küsimus - kuidas kinnitada satsid. Mille külge? Voodri või põhimaterjali külge?
Otsustasin teha seeliku voodriga, kuna põhimaterjal siiski nõudis seda. Satsid kinnitasin voodri külge. Kõige alumine sats on täisringina voodri alumise serva küljes. Esiküljel paistvad satsid on lühemad jupid, mis on lihtsalt sobivale kõrgusele voodri peale õmmeldud.
Küljeõmbluses on peitlukk.

Tegin omale pidulikuma juukseklambri ja juurde ka kõrvarõngad. Klambri jaoks ostsin metallist aluse, selle ümber õmblesin paela, et oleks ühtlane valge ning siis kinnitasin 3 lille peale.

Selle lõikega mütse olen omale teinud juba palju. Aga endiselt meeldib ja minu arust sobib hästi nii sportliku kui ka pidulikuma mütsina.



Kirjutan siia ka juhendi.
Lõige on mul tehtud umbes peaümbermõõdule 57cm. Lõigates lisan 5mm õmblusvaru, kokku õmblen overlokiga. Voodridetailidele õmblusvaru ei lisa.



Põhimaterjalina kasutan siin villast riiet. Sobib vabalt ka mistahes muu kangas. Venivus pole oluline. Voodriks on hea kasutada puuvillast vmt looduslikku materjali.
Lisaks on vaja veel 2 riba, laiusega umbes 5-6cm ja pikkus vastavalt oma peaümbermõõdule ja materjali venivusele. Mul on siin need ribad mütsi põhiosast ikka tublisti lühemad, aga kasutasin ka hästi venivat soonikut. Selle osa võib vabalt teha ka fliisist, kui tahta eriti sooja mütsi. Need detailid võiksid olla siiski materjalist, mis veidi venib, et oleks mugav ja hoiaks hästi pea ümber.
Põhiosa lõikasin ühes tükis; voodri 2 osas, kuna mul olid lihtsalt väiksemad materjali tükid. Vabalt võib ka põhiosa lõigata mitmes osas, kasvõi iga sakk eraldi ja ka eri materjalist, kui tahta kirjut mütsi.


Nokadetailid tugevdasin liimiriidega. Paksema villase materjali puhul on see täiesti piisav, et ilusti hoiaks. Kui õmblen õhemast materjalist, siis olen pannud näiteks vilditüki 2 osa vahele tugevduseks ja pealt ka läbi teppinud.
Õmblemist alustan 6-sakilise põhiosa sakkide ühendamisest. Kõige ilusam jääb minu arust, kui alustada äärmistest sakkidest ja liikuda keskele, nii et on koos 3 sakki ühest otsast ja 3 teisest ning siis viimasena üle pea ühendusõmblus.
Nokadetailid õmblen kokku ja pööran ringi. Seejärel õmblen 2 soonikuriba ringideks kokku ning ühendan 1 külje, õmmeldes noka selle õmbluse vahele.
Saan sellised detailid:


Nüüd on hea koht proovimiseks. Mulle meeldib, kui soonikuosa jääb kõrvade peale, kuna need alati külmetavad. Kui on soov kõrvad välja jätta, siis nüüd saab mütsi sügavust reguleerida, lõigates põhiosa või soonikuriba kitsamaks.
NB! Kui teed voodriga mütsi, siis arvesta, et see lisab pisut paksust. Võid ka voodri valmis õmmelda ja koos proovida.
Soonikuosa ühendades venitan selle välja, nii et ei jääks volte põhimaterjalile, hiljem soonik tõmbab põhimaterjali veidi kokku ja jääb ilus. 

Mütsi peale õmblen kaunistuseks nööbi. Mulle meeldib eelnevalt katta nööp soonikuosa materjaliga või samas toonis materjaliga. Aga kui leiad nööbi, mis niisama sobib, siis seda lihtsam. Nööpi on mõistlik ühendada enne voodri lõplikku kinniõmblemist, siis on pahemal poolel vabalt mänguruumi ja ei jää nööbiõmblemise pisted näha. Sama niidiga võib ka voodri mõne pistega kinnitada põhiosa külge.


Voodri ühendamisel jätan augu mütsi ringikeeramiseks. Augu ühendan käsitsi.  Ja ongi valmis :)

Selle mantli õmblemisega alustasin möödunud talvel. Aga siis jäi projekt seisma. Tundus, et varrukatest on veidi kitsas. Ja kuidagi isu sai otsa. Nüüd siis lõpuks sain end kätte võetud ja asja lõpuni viidud. Ja ei ole ta midagi kitsas, täitsa normaalne sai :)
Ülemises osas vatiiniga tepitud vooder, et oleks pisut soojem ka. Lõike põhi võetud burda 09/2003, ise lisasin keskele läbilõike ja alumise osa tegin laieneva.
Viimase täiustusena sai müts ka juurde õmmeldud.

Sõbralike kollidega kleidike :) Taskud on meil nüüd lemmikud, seega oli vaja need ka kindlasti teha. Sinisekirju kangas on vanaema varudest ning ikka mõni aastakümme vana juba. Kollid on tänapäevased.